5 nippi, kuidas IT-ärid töötajaid leiavad

Juurdekasv hädast välja ei aita

"Töötajaid on sektoris täna vähem, kui neid vaja on. Juurdekasv on küll tulemas, aga see ei ole piisav," tunnistas 15. oktoobri Äripäeva erilehes IT TOP tööjõuprobleemi olemasolu Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president ning AS Tieto Estonia juhatuse liige Anneli Heinsoo.

Poliitikauuringute keskuse Praxis viimasest uuringust sel teemal (Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduse kaardistamine, 2013) selgus, et IKT-sektor vajab kuni 2020. aastani juurde sõltuvalt sektori kasvustsenaariumist 2661-4456 spetsialisti. Lisaks leiti, et tööjõu nõudlust kasvatab samal perioodil ka IKT-spetsialiste nõudvate töökohtade arv väljaspool sektorit veel ligikaudu 4000 võrra.

Anneli Heinsoo sõnul ei ole probleem IKT-erialade väheses populaarsuses, pigem vastupidi, sest õppida tahtjaid jagub. Oma osa on siin ka faktil, et ITL on aktiivselt tegelenud IKT-hariduse propageerimisega üldhariduskoolides juba alates 2007. aastast. Läbi on viidud keskmiselt 30 koolikülastust aastas, koostöös Avatud Noortekeskustega on aastaid korraldatud umbes 600 osalejale IT ÖÖ-d, koolides viiakse läbi tehnoloogiaringe. 

Üleostmine viib tupikusse

Paljud ettevõtjad tunnistavad, et on üksteiselt ostnud ülekvaliteetset tööjõudu ehk tegelenud nn hea huntinguga. Anneli Heinsoo tunnistab, et personalifirmad koguvad pidevalt informatsiooni, kust võiks kedagi saada, ent märgib, et see on pikemas perspektiivis siiski tupiktee. On selge, et nii kaua, kui konkurents käib samade inimeste üle, kes turul juba olemas, on see lihtsalt väikese teki üksteise võidu teise pealt enda poole tirimine.

Välistööjõud aitab avada turge

Lisaks sellele, et vajalik töö saab tehtud, ja tihti odavamalt kui kodumaise spetsialistiga, aitab välismaalase olemasolu meeskonnas avada kergemalt uusi turge.

Protsessiga kaasnevad aga praktilised probleemid - kas ettevõte on valmis võõrkeelseks suhtlemiseks, kuidas lahendatakse sisekommunikatsiooniküsimused, kuidas välditakse kultuurierinevusest tulenevaid arusaamatusi.

Lisaks tähendab väljastpoolt ELi tööjõu Eestisse toomine dokumentatsiooni korraldamist. Mitmed IKT-ettevõtte juhid on avaldanud arvamust, et aja- ja närvikulu kokkuhoiu mõttes tasub üksikjuhtumite puhul osta teenus sisse valdkonnaga tegelevatelt asjatundjatelt - ühe isiku paberimajandus maksab umbkaudu 1500 eurot.

Üle 20aastase ajalooga tarkvaraarendusettevõttes AS Proekspert on hetkel tööl kuus välismaalast ning personalijuhi Tiina Saar-Veelma sõnul tunnevad töötajad ennast seal hästi. "Juhindume tervest talupojamõistusest - tiimides, kus on välismaalased, on töökeeleks inglise keel. Organisatsiooni puudutava info, nagu näiteks arenguvestlused, lepingud, rahulolu-uuringud ja muu, tõlgime nende jaoks alati, samuti sisekultuuriga seonduva," vahendab Saar-Veelmaa Proeksperdi kogemusi. Samas siselehte Hello World, mida ettevõte annab välja korra kuus, enam inglise keelde ei tõlgita, see osutus liiga töömahukaks. Lihtsam on vestelda välismaalastega otse ja seda infot jagada tiimidepõhiselt.

On olemas võimalus ka viia töö Eestist välismaalase juurde. Anneli Heinsoo selgitas, et lisaks Tieto Estonias töötanud inimestele Türgist, Indiast, Inglismaalt, Hollandist, Austraaliast, Soomest ja Rootsist töötab neil Indias 20-liikmeline meeskond, keda juhitakse siit. Töövahendeid ja kanaleid selliseks suhtluseks on tänapäeval piisavalt, tõsisemaid probleeme põhjustab vaid ajavahe.

Töötukassa abiga võid leida pärle

Üheks võimaluseks on osaleda veel riigi organiseeritud ja töötukassa vahendatud ümberõppe programmides ning loota, et kodumaistest töötutest kasvaksid arvestatavad töötajad. See võimalus on väike, kuid plussiks on rahaline külg - paljud koolituse kulud tasub sellisel juhul töötukassa. 

Anneli Heinsoo sõnul osales Tieto Estonia pooleaastases Java-arendajate koolituses töötukassa kaudu, kust saadi lõpuks üks töötaja. "Töötute koolitamine on tegelikult hilja peale jäämine, me peame ette koolitama," oli Heinsoo veendunud ning ütles, et IT-alane ümberõpe peaks riigis olema reguleeritud praegusest tulemuslikumalt ja mastaapsemalt.

Agaramad koolitavad ise

Uusi töötajaid võivad aidata leida ka tasuta koolitused, kus uusi inimesi õpetatakse välja oma vahenditega. Kuigi see on aeganõudev protsess ning seotud kuludega, on nii mitmedki ettevõtted hakanud koolitusi järjest enam rakendama, sest tulemused on head. Üheks näiteks on Codeborne'i teist aastat järjest läbiviidav kolmekuuline tarkvarakool.

"Eesmärk oli leida inimesi, kes pole varem olnud programmeerimisega seotud, aga kes oleksid huvitatud," selgitas ettevõtte juhatuse liige Erik Jõgi. Mõlemal aastal on tema sõnul väga erinevate motivatsioonikirjadega soovijaid olnud saja ringis, kellest valiti välja kuus, kellele pakuti praktilist ning eesmärgistatud programmeerimisõpet. Eelmise aasta kuuest osalejast pakuti hiljem tööd kolmele, kes töötavad Codeborne'is tänaseni.

Kuigi Jõgi sõnul oli kolme kuu jooksul tarkvarakooliga pidevalt hõivatud statistiliselt umbes 0,5 töötajat, keda seetõttu ei saanud rakendada mujal, tasus tarkvarakool ennast ära, sest sektorisse suudeti tuua uusi inimesi.

Firmat ei häiri hetkel sugugi ka asjaolu, et kaks eelmisel aastal tarkvarakooli lõpetanut töötavad praeguseks küll sektoris, ent teistes IT-ettevõtetes.

Töötajad tööle otse koolipingist

Võimalus on ka noorte aktiivne värbamine kohe ülikoolipingist ning oma ettevõttega varakult sidumine. Näiteks telekommunikatsiooniettevõtete tabelis teisel kohal asuva Cybernetica ASi kontorid asuvad nii Tallinnas kui Tartus ülikoolide lähedal. Õppeasutused on ettevõtte juhatuse esimehe Oliver Väärtnõu sõnul kindel koht spetsialistide kaasamiseks. "Meie inimesed annavad ülikoolides ka loenguid ning vaatavad alati selle pilguga, keda võimekamatest, hilisematest potentsiaalsetest töötajatest praktikale kutsuda," ütles Väärtnõu.

Kõrgkooli lõpetanud noored ei vaja eraldi erialast väljaõpet, küll aga võib osutuda nende puhul probleemiks vastutustunne, kliendisuhtlus ja üldisemad sotsiaalsed oskused. Kas võtta siis tööle kogemustega inimesi või noori? "Ei taha ühte võimalust teisele eelistada, ent noorte entusiasm võib pikaajaliselt isegi tulemuslikum olla kui kogenud tegija firmasse meelitamine," sõnas Heinsoo.

Firma korraldas Heinsoo sõnul sel suvel suveülikooli, kus pakuti kümnele huvilisele kuu jooksul tasuta väljaõpet. "Me ei seadnud piirangut osalejate suhtes, oli nii ümberõppijad kui ka päris ilma töökogemusteta noori," ütles Heinsoo. Sellegipoolest kolm neist olid omandanud kõrghariduse teistes valdkondades, kes nüüd soovisid ümber õppida, ülejäänud olid noored otse koolipingist. Täna on ettevõte teinud kümnest kaheksale ettepaneku ettevõttes tööle asuda ning viis neist ongi seda juba teinud, kolm õpivad veel bakalaureuseõppes ning liituvad hiljem. "Kindlasti võiksid nii noortele töökogemuse pakkumisega kui ka ümberõppega tegeleda kõik valdkonna ettevõtted," märkis Heinsoo.

Naised on innukad õppijad

Kindlasti tasub kaasata tarkvaraarendusse ka rohkem naisi. See on suure potentsiaaliga võimalus ja mitte ainult Eestis, vaid ka globaalselt. Jättes kõrvale soolised stereotüübid, ei ole olulisi argumente, miks naised ei sobiks tarkvara arendama. Erik Jõgi sõnul olid eelmisel aastal tarkvarakooli läbinud ning hiljem neile tööle võetud kolmest huvilisest kaks naissoost ning sel sügisel alustati tarkvarakooli lausa nelja naise ja kahe mehega.

Praegu panustavad ka mitmed globaalsed IT-ettevõtted, näiteks Google, aktiivselt soolise tasakaalu teemasse ning vähemal määral tegeletakse sellega ka Eestis. Näiteks toimus 10. oktoobril Tallinnas arutlusseminar "Kuidas soojendada suhteid IKT ja naiste vahel?", kus osalejatele jagas teadmisi Hollandist Geke Rosier, kes on aastaid tegelenud IKT-valdkonnas töötavate naiste nõustamise ja koolitamisega.

----

Artikkel ilmub 15. oktoobri Äripäeva erilehes IT TOP. Lisaks tööjõuprobleemile saab lehest lugeda, kuidas kasvavad edukaimad elektroonikatööstused, IT- ja telekomifirmad ning vastavate valdkondade edetabelid.